Midagi erilist mu elus ei juhtu, võin öelda, et sain rohkem liikuda, nüüd emme pidevalt vaatab ja jälgib, millega ma tegelen. Tegevusi aga mul õudsalt palju:
kontrollin söögi- ning riidekapid (igapäevaselt võtan sealt nõusid: pannid, potid, kaasid, oma särgid, emme kosmeetikat jms)
panen muusikat mängima, eriti mulle meeldib kuulata lastelaulud, vahel juhtub, et tantsin, aga mitte pepuga nagu tüdrukud, vaid nagu tõelised mehed: vehkin kätega 
veel loen raamatuid (lalisen oma juttu, kui näen mu lemmikuid tegelasi seal). Emme juba õpis pähe minu raamatute sisu. Issile üldse ei meeldi mulle lugeda, aga mis teha, ma väga palun ja mõnikord ta loebki
veel oskan ronida voodi peale ning tagasi
kui emme ei näe mind, siis salaja meeldib närida jalatsid koridoris
vannitoas kontrollin pesupesemise protsessi, jälgin, et emme liiga palju pesupulbrit ei paneks masinasse
kuna detsember on Jõulukuu, siis tihti paneme küünlaid põlema ja seda ma võin jälgida kaua aega, nu nii ilus...
Gosha on mu lemmik sõber
ebameeldiv selles kuus oli see, et Jõulude ajal mul oli palavik öösiti 38 ning 39,5, kuna mu igemed sügelesid, nii vanematel kui minul olid magamata ööd 
Täna, 13. jaanuaril, käisime emmega esimest korda beebikoolis. Kõik oli uus minu jaoks, tädi näitas meile igasuguseid liigutusi, siis meisterdasime koos, laulsime ning joonistasime. Ma esialgu kaua vaatsin, mida ja kuidas tuleb teha, aga tunni käigus mul isegi õnnestus koos teiste lastega osaleda protsessis. Mina olin kõige väiksem, aga käitusin väga rahulikult 
.
